Juunimeeleolu 1988 ehk kõik pidi väga lihtne olema.
Vähemalt niisugust teadmist püüdis
kõigisse kutsealustesse süstida Viljandi Sõjakomissariaadis töötav
teise osakonna ülem, major Parman ja tema ülem, komissar Eenma.
Aga
eks katsu siis kuidagi enesele seda lihtsust teadvustada kui aeg on
kordades teisem, mil sinu eelkäijatel!
...Kui aastanumbriks on just see kõige
murrangulisem hetk terve suure, uhke ja võitmatu NSVLiidu ajaloos.
...Kui enam ei ole totalitarismi
sulatavad Hruštšovi kuue- ega ka vaikselt, aga sügavalt uinutavad
Brežnevlikud seitsmekümnendadki mitte.
...Kui võimul on juba kolmandat aastat
eesriiet avav reformimeelne Gorbatšov oma seltskonnaga, kes lõpuks
ometi taibanud, et niimoodi enam elu jätkuda ei saa ja asunud riiki
lükkama läänelikumale rajale. Käibele on ilmunud sõnad
“гласность”, “самофинансирование”
ja “хозрасчёт” *.
...Kui käes on lõpuks ometi aeg, mil
ametlikult on antud täielik vaba voli eraettevõtlusele ja
taibukamad inimesed ongi arglikult teinud algust iseseisvate
äriühingutega – kooperatiividega.
...Kui aasta eest kaevati Eestimaa pööningutelt-keldritest aastakümneid seal hoolikalt varjul hoitud sini-must-valged rahvuslipud, et neid hirmu tundmata tänavail tuulutada.
...Kui aasta eest kaevati Eestimaa pööningutelt-keldritest aastakümneid seal hoolikalt varjul hoitud sini-must-valged rahvuslipud, et neid hirmu tundmata tänavail tuulutada.
...Ja kui lõppude-lõpuks ometi on
kauaoodatud vabadus ja iseseisev Eesti Vabariik nii kuradima käega
katsutavas kauguses, et kaks aastat oma sundaja sitsimine kuskil
suure NLiidu kolkas tundub noore, keskkooli lõpetanud elluastuja
jaoks täiesti mõttetu ja ebavajaliku ajaraiskamisena.
See ei ole enam nii lihtne! Vähemalt polnud minu, 17-aastase poisitati mõistuses.
Seda enam, et tänu avalikustamisele (гласность) hakkas ajakirjandusse, mis oli tol ajal vaata et ainsaks usutavaks ja lõuna-eestlasele vabalt kättesaadavaks infoallikaks, lekkima infot selle kohta, mis Nõukogude armees tegelikult toimub. Jah, uskumatu, aga nõndaviisi see oli, et Tartu rajoonilehes “Edasi” trükiti refereeringuna “Komsomolskaja Pravdas” ilmunud A.Sakalauskasega toimunud lugu “Juhtum erivagunis”. Hilinemisega, aga mingi positiivne märk oli ju seegi, tolle aja kohta (!).
Isegi mu teise suurde sõtta tervise jätnud vanaisa, kes varjamatult siiani oli avaldanud põlgust nahahoidjate suhtes, hakkas loetu põhjal kahtlema, kas tänasel ajal ajateenistusse minek on just see kõige õigem otsus.
https://ru.wikipedia.org/wiki/Дело_Сакалаускаса
_________________________________
*avalikustamine, isemajandamine, omafinantseerimine
Kommentaarid
Postita kommentaar