13.dets. '88 - Kurat, kas see on nüüd mingi õnnepäev!?

Aga sedamoodi tagantjärele tundub küll.

Taas tagasi juba tuttavaks saanud obezjannikus. Lasnamäel, Punasel tänaval.

Annan oma kolmanda повестка dežurkasse, järgneb traditsiooniline шмон, ehk kogu sinu kaasavõetud varandus vaadatakse lauale laotatuna hoolikalt üle, et sa jumala eest alkoholi ega muud keelatut kaasa pole toonud ning prantsatan vabasse pilusse naril. Mõne aja pärast kohtun järjekordsel rivistusel Märdiga ning koos jääme sel orjaturul oma saatust ootama. Viljandist on peale minu kohal vaid Franko, kellega tutvusin juba eelmisel korral, komissariaadis.

Rivistused hoovil, suitsutunnid sealsamas ja nii see aeg teosammul venima hakkabki. Солдат спит, а служба идёт...*

Õhtu eel hõigatakse meidki välja ning paigutatakse magalasse eraldi gruppi. Pundiga on ühinenud veel Märdile tuttav Heiki.

- "Viina tahad?", kõlab järsku kõrvus kellegi küsimus. 

Samas tunnen, kuis mind unest tugevalt üles raputatakse. 

- "No muidugi tahan!"

- "Otsi siis kruus välja!"

Seda pole vaja kaks korda öelda. Pimeduses tõmban pea alla moonutatud padjaks asetatud torukotil luku lahti ja ongi sang peos.

Pistan sõrme sinnamaani kruusi sisse, kus arvan paraja doosi hetkel enese jaoks olevat ja kui näpu ots jahedat vedelikku puudutab, katkestan kallaja tegevuse sõnaga "Aitab!". Mingid Rakvere kutid on vahepeal suutnud linnapeal hüppes käia ja nüüd liiguvad "baarmenid" väärt märjukesega rahva seas ringi. Jutuvadin valjeneb ning loomulikult ei lasta vanakurja küllasaabumist kaua oodata...

Laelambid süttivad. Tekkinud kära peale on välja ilmunud salk vormis sõdureid, kes objezannikut valvama sätitud. Loomulikult saadetakse värskete kutsealuste poolt kõik uues, juba kergelt äraõpitud kõnepruugis mehe spetsiifilise kehaorgani otsa mispeale vormis gošade ning erariietes eestlaste vahel kähmlus tekib. Käiku lähevad meie poolt heiterelvadena kruusid-kausid-lusikad-pudelid ja vastasleeri poolt sõdurisaabastega ning vöörihmapannaldega jagatavad pareerimishoobid. Kohe-kohe on kohal ka miilits ja tunnikese pärast kaklus viimaks vaibub. Kellegil pannakse käed raudu ja veetakse kahevahel kartsa, ülejäänud kamandatakse kriminaalvastutusele võtmise ähvardusel tagasi naridele.

Magama! Niipaljukest, kui seda ööd veel jäänud on.

_____________________________

*sõdur magab, aga aeg jookseb